NB! Antud essee levitamine ja kopeerimine autoriõiguseta on KEELATUD!Mõni
postitus tagasi kirjutasin sellest, kuidas me Tormiga käisime Eesti Disaini-ja Tarbekunstimuuseumis. Lubasin panna ka siia väikese ülevaate.
Varamu. Esindusruum ja Moodne kodu 1918-1940
Veebruari kuus õnnestus mul külastada Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi, kus oli välja pandud näitus „Varamu. Esindusruum ja moodne kodu aastatel 1918-1940“, mis oli pühendatud Eesti Vabariigi 90. aastapäevale. Näitusel olid fotod tol ajal märkimisväärsetest eestiaegsetest interjööridest ja valminud ehitistest ning väärtuslikku originaalmööblit, mida kujundasid meie tolleaegsed tipparhitektid ja sisekujundajad nagu E. Habermann, H. Johanson, O. Siinmaa, R. Wunderlich, A. Volberg ja paljud teised. Näituse eksponaadid pärinevad Riigikogust, Vabariigi Presidendi Kantseleist, mitmetest Eesti muuseumidest, samuti ka erakogudest.
Kuna 1930 oli kiireima arengu ja suurima jõukuse kümnend enne Nõukogude okupatsiooni Eestis, siis esindushoonete ja moodsate kodude rajamisega kasvas vajadus kvaliteetsete kodumaiste toodete järele. Selle tagajärjel hakati tootma sisustuselemente rahvuslikus laadis ja see meeldis ostjaskonnale. Rahvuslikku hõngu kandsid edasi näitusel olevad peaministri kabineti linased tapeedid, millel oli kujutatud riigivappid. Ei puudunud näitusel ka vaibad, millesse oli tihedalt põimitud Eesti rahvariiete mustrid. Lisaks sellele oli mul rõõm tõdeda, et tollel ajal oli väga laias kasutuses rahvusornamendiga kirjatud hõbetatud ehisvaagnad, hõbedast või kristallist õllekannud ja lillkirjaga kaunistatud serviisid, mida tänapäeva kodudes kohtab üha harvem. Samuti jäid mulle silma nahkköites rahvusraamatud.
Rahvuslik laad oli ka 1940. aastalgi vägagi nõutud, sellele aitasid kaasa riiklikud tellimused – „Eesti stiilis” toad presidendi residentsides ja avalikes interjöörides. Rahvuslik stiil ei olnud paraku ainus stiil, mis tarbijale meeldis. Meeleolukaid ja pisut luksuslikumaid sisustusaksessuaare hakati tegema ka art déco stiilis. Sellised sisustuselemendid sobisid hästi eksootilisest puidust mööbli ja nahkpolstriga toolide juurde, mida võis leida nooblimates kodudes rohkemgi kui arvata võiks. Näitusel oli väga palju disainimööblit art deco stiilis- toolid, baarikapid, öökapid ja kirjutuslauad. Eriti domineeris Richard Wunderlich`i nimi, kuna tema töid eksponeeriti väga palju. Üldiselt art deco stiilis mööbel oli tol ajal väga massiivne ja nurgeline. Kasutati palju väärispuitu, mis oli tavaliselt reljeefidega kaunistatud, ja nahka, millega polsterdati toole. Meelde jäi ka R. Wunderlich`i kujundatud baarikapp, millel oli kujutatud kalameest. Näituse põhjal sai selgeks, et tol ajal oli väga populaarne firma „Lutheri Vabrik“, mis tootis palju erinevat mööblit. Väga peenelt ja romantiliselt mõjus minu jaoks ka Aleksander Umbergi rokkokoo stiilis kujundatud valge öökapp, millel oli kujutatud roosid.
Lisaks kõigele eespool mainitule sain teada palju kasulikku 30. aastatel valitsevast sisekujundusest ja arhitektuurist. Ma olin väga üllatunud nähes näitusel fotosid, mis väga hästi kajastasid tolle aegse interjööri suurepärast taset. Kõik oli läbimõeldud, stiilipuhas, interjööris vaitsesid selged jooned- miski ei häiri silma. 30. aastate lõpus oli väga tavapärane tegevus käia kohvikutes, inimesed jõid seal kohvi ja suitsetasid. Jõuakamad pered elasid siis nelja toalistes korterites, väga tihti ka viie toalises korteris, mis tihti hõlmasid enda alla terve korruse. Selline pere võis endale lubada ka teenijat. Äärelinnas ehitati palju kahekorruselisi maju, mille esimene korrus üüriti välja, kuid teisel korrusel elas perekond ise. Põnev oli teada saada, et Riigikogu hoone oli esimene hoone, kuhu projekteeriti esimene elektrivalgustus.
Olles näituse läbi vaadanud oli mul väga hea meel, et üldse läksin sinna. Üldmulje on suurepärane, sest sai näha üht olulist osa esimesest Eesti Vabariigi ajal valitsevast arhitektuurist ja interjöörist. Arvan, et selliseid näitusi võiks olla veelgi rohkem, sest sealt on mida õppida. Vanasõnagi ju ütleb, et see, kes ei tea mineviku, elab tulevikuta!